Auto ajalugu

Selle auto elulugu algas 29 september 1981. Kindlasti auto sündis varem kuna valmistajatehase ja Eesti vahemaa on küllaltki suur. (2007 võttis Hispaaniast Eestisse, auto transportimine, rongi, mere ja auto transport, aega 10 päeva). Mis see võis aega võtta aastal 1981, ei julge küll pakkuda. Tollel ajal maksis auto 15203 rubla ning selle hinna sees oli ka moodne raadio Bõlina.

 Esimeseks õnnelikuks omanikuks oli üks paljudest kolhoosi esimeestest. Kuna inimesel tegelikult autot vaja ei olnud, siis enamuse aega auto seisis garaazis. Aastal 1984 sai see inimene uue autoostuloa ja ta otsustas "vana" auto maha müüa. Selleks ajaks oli auto läbisõitu kogunud 11 000 km. Ja nagu tavaliselt ei müüdud autot maha odavama hinnaga vaid ikka kallima hinnaga. Selline skeem töötas ka veel vahetult ennem Eesti Vabariigi teket, kui osteti auto autoostu loa alusel ja järgmine päev müüdi auto kallimalt maha. Läänemaailma jaoks oli see küll müstika, kuid nii see oli. Eks tänagi on meil endil sellist asja suhteliselt naljakas kuulda, kuid nafta eest saadavad dollarid suutsid teha imet. 

Järgmine omanik oli tollele ajal keskealine autobaasi autojuht. Arvatavasti sõidaks ta ka täna veel selle autoga kui talle ei oleks poja poolt kingitud pisut uuemat keret ja jumet kandev auto.

Aastal 2002 otsustas selleks ajaks juba pensioni ikka jõudnud mees auto oma tütretütrele pärandada. Auto läbisõit näitas sel hetkel 145 000 km. Pildi peal on tegu siiski tütrega, kuna tütretütar ei saanud autole ise järgi minna. 

Kuna aga järgmisel omanikul reaalset vajadust selle auto järgi ei olnud siis jäi auto seisma, õnneks oli tema jaoks garaazis koht olemas, et ta ei pidanud õues seisma. Vahepeal suutis auto veel mitu korda omanikku vahetada, peresiseselt, kuni ühel hetkel sai otsus vastu võetud, et seistes see auto enam paremaks ei lähe. 2008 aasta kevadel otsustati, et auto tuleb maha müüa. Auto müügi käigus sai aga auto perele uuesti väga armsaks ning samuti sai selle müügis oldud kahe kuu jooksul autole piisavalt remonti teha, et auto sai uuesti hääled sisse. Sealt ei läinud enam palju aega kui saigi kindel otsus vastu võetud, et see auto jääb perekonda.

Kaugeim koht, kus see auto on ära käinud on Sots (1987), kus ühe reisiga sõideti maha natuke üle 5 000 km. Auto jaoks oli sõit paras katsumus, kuid kindlasti ei olnud see väiksem katsumus reisijatele. Ega tänapäevalgi uisa- päisa nii pikka reisi autoga ette ei võeta, ilma et eeltöö oleks tehtud nii isenda kui ka autoga. Pildi järgi otsustades, tundub, et reisijad on rahul nii reisi kulugemisega kui ka reisivahendiga. Selle autoga käidi ka teistes vennas vabariikide pealinnades, kuid Sots oli siiski kaugeim koht. Väljaspool Eestit  külastati kõige tihedamini tolleaegset Kiievit, kuna perepoeg õppis selles linnas. 

Volga on väärtus. Aegade möödudes on ta olnud perekonnaliikmeks erinevate autode kõrval, kuid tema on jäänud.

Ajad ning asjad on mööduva väärtusega, kuid Volga jääb:)

Tänaseks on auto siis saanud omale uue värvkatte ning valmis asuma Sinu teenistusse. Loodetavasti ootavad autot nüüdsest ees ainult paremad ajad ning võimalik, et ka sina saad olema üks osa selle auto ajaloost.